Hiina portselani glasuurid
Läbipaistva glasuuri koostises oli keskmiselt 7–10% CaO ja 3–5% KNaO ning puhtaimate glasuuride koostises oli vaid 0,1% TiO2. Olenevalt põletuskeskkonnast olid valged esemed kas soojema või külmema tooniga
Glasuuriks kasutatav portselansavi oli kõrge Mg, Al ja Si oksiidide sisaldusega ning muidugi sobis ta kokku esemete valmistamiseks kasutatud savimassiga.
Praktiliselt kõik glasuurid koostati portselankivimi, lubjakivi ja/või puutuha segamisel.
Olenevalt põletustemperatuurist ja soovitavast tulemusest sisaldas glasuur kas rohkem või vähem kaltsiumi sisaldavaid komponente (lubjakivi ja puutuhka).
Kõige täielikumalt kasutasid selle temperatuuri-ja glasuurispektri ära Jingdezheni pottsepad, kes valmistasid glasuure ja masse temperatuuridele 1200°C-st kuni 1310°C-ni. Madalamale temperatuurile sobivamad glasuurid sisaldasid enamasti rohkem kaltsiumi, mis kõrgel temperatuuril muutub sulavamaks ja voolavamaks, kuid paksult glasuurituna ja veidi alapõletatuna meenutab nefriiti. Sellised olid sinakad poolläbipaistvad jäise muljega glasuurid nimetusega YINGQING (varjusinine), mille puhul segati portselankivim ja 25–30% lubjakivi, mis oli põletatud koos puurisuga. Nii saadi glasuuri koostisesse enamasti 92% lubjakivi ja 8% puutuhka. Mõnel pool kasutati ka ainult puutuhka. See oli nn rahvakeraamika, kohaliku nimetusega RAOYU, mida põletati tugevalt redutseeritud keskkonnas, eriti kui kasutatav savi oli rauarikas. Nõu ülaserv oli sageli tagasioksüdeerunult kollakas-oranz.
Kui aga sooviti et läbi glasuuri oleks näha reljeefne graveering, valmistatigi lubjarikkamad ja sulavamad glasuurid, kuid põletati veidi kõrgemalt.
Glasuurialuse maalingu puhul kasutati enamasti rohkem portselankivimit sisaldavaid glasuure (lubjakivi 20-10%). Lihtsamad sini-valged esemed (minyao) põletati 1220–1250°C, elitaarsemad esemed, mis olid kaetud vähem lubjakivi sisaldavate lubja-leelise tüüpi nö põldpaoglasuuridega, põletati aga 1270–1290°C. Jingdezhenis valmistatud sini-valge portselan oli alati põletatud hapnikuvaeses keskkonnas, sest nende savi sisaldas keskmiselt 1% rauda. Haruldased Dehua sinisega maalitud esemed põletati aga hapnikuvaeselt, sest nende savi oli nii puhas.
Kõige vähem kaltsiumi sisaldasid valged (tianbai) ja kraklee glasuurid, mida põletati 1290–1310°C.
Läbipaistva glasuuri koostises oli keskmiselt 7–10% CaO ja 3–5% KNaO ning puhtaimate glasuuride koostises oli vaid 0,1% TiO2. Olenevalt põletuskeskkonnast olid valged esemed kas soojema või külmema tooniga
Glasuuriks kasutatav portselansavi oli kõrge Mg, Al ja Si oksiidide sisaldusega ning muidugi sobis ta kokku esemete valmistamiseks kasutatud savimassiga.
Praktiliselt kõik glasuurid koostati portselankivimi, lubjakivi ja/või puutuha segamisel.
Olenevalt põletustemperatuurist ja soovitavast tulemusest sisaldas glasuur kas rohkem või vähem kaltsiumi sisaldavaid komponente (lubjakivi ja puutuhka).
Kõige täielikumalt kasutasid selle temperatuuri-ja glasuurispektri ära Jingdezheni pottsepad, kes valmistasid glasuure ja masse temperatuuridele 1200°C-st kuni 1310°C-ni. Madalamale temperatuurile sobivamad glasuurid sisaldasid enamasti rohkem kaltsiumi, mis kõrgel temperatuuril muutub sulavamaks ja voolavamaks, kuid paksult glasuurituna ja veidi alapõletatuna meenutab nefriiti. Sellised olid sinakad poolläbipaistvad jäise muljega glasuurid nimetusega YINGQING (varjusinine), mille puhul segati portselankivim ja 25–30% lubjakivi, mis oli põletatud koos puurisuga. Nii saadi glasuuri koostisesse enamasti 92% lubjakivi ja 8% puutuhka. Mõnel pool kasutati ka ainult puutuhka. See oli nn rahvakeraamika, kohaliku nimetusega RAOYU, mida põletati tugevalt redutseeritud keskkonnas, eriti kui kasutatav savi oli rauarikas. Nõu ülaserv oli sageli tagasioksüdeerunult kollakas-oranz.
Kui aga sooviti et läbi glasuuri oleks näha reljeefne graveering, valmistatigi lubjarikkamad ja sulavamad glasuurid, kuid põletati veidi kõrgemalt.
Glasuurialuse maalingu puhul kasutati enamasti rohkem portselankivimit sisaldavaid glasuure (lubjakivi 20-10%). Lihtsamad sini-valged esemed (minyao) põletati 1220–1250°C, elitaarsemad esemed, mis olid kaetud vähem lubjakivi sisaldavate lubja-leelise tüüpi nö põldpaoglasuuridega, põletati aga 1270–1290°C. Jingdezhenis valmistatud sini-valge portselan oli alati põletatud hapnikuvaeses keskkonnas, sest nende savi sisaldas keskmiselt 1% rauda. Haruldased Dehua sinisega maalitud esemed põletati aga hapnikuvaeselt, sest nende savi oli nii puhas.
Kõige vähem kaltsiumi sisaldasid valged (tianbai) ja kraklee glasuurid, mida põletati 1290–1310°C.