Portselanide liigitus ja dekoreerimistehnikad
Portselani kirjeldatakse kui valget, tihedaks paakunut ja läbikumavat keraamikat. Portselani massid jagunevad omakorda pehme-ja kõvaportselaniks.
Kõvaportselani e pärisportselani mass koosneb peamiselt kaoliinist, põldpaost ja kvartsist, millele lisatakse plastilisuse suurendamiseks valget bentoniiti või orgaanilisi liimaineid. Kõvaportselani põletatakse tavaliselt 1300-1380°C. Portselanmasse, mis sisaldavad rohkem põldpagu või sellega sarnaseid silikaatseid mineraale, võib põletada ka madalamalt – 1240-1260°C.
Pehmeportselanidest on tuntuimad kondiportselan, mis sisaldab kuni 50% kondituhka ja frittportselan, mille koostisse kuulub booraksfritt. Neid põletatakse temperatuuril 1220-1260°C.
Paljud Kaug-Ida looduslikud portselansavid (või –kivimid) erinevad Lääne-Euroopa toorainetest kokku segatud portselanmassidest erineva Si:Al suhte ja suurema sulandajate hulga poolest. Näiteks üks Dzingdezhenis kasutatud portselanmassi analüüsidest (N.Wood. lk 58)
Portselani kirjeldatakse kui valget, tihedaks paakunut ja läbikumavat keraamikat. Portselani massid jagunevad omakorda pehme-ja kõvaportselaniks.
Kõvaportselani e pärisportselani mass koosneb peamiselt kaoliinist, põldpaost ja kvartsist, millele lisatakse plastilisuse suurendamiseks valget bentoniiti või orgaanilisi liimaineid. Kõvaportselani põletatakse tavaliselt 1300-1380°C. Portselanmasse, mis sisaldavad rohkem põldpagu või sellega sarnaseid silikaatseid mineraale, võib põletada ka madalamalt – 1240-1260°C.
Pehmeportselanidest on tuntuimad kondiportselan, mis sisaldab kuni 50% kondituhka ja frittportselan, mille koostisse kuulub booraksfritt. Neid põletatakse temperatuuril 1220-1260°C.
Paljud Kaug-Ida looduslikud portselansavid (või –kivimid) erinevad Lääne-Euroopa toorainetest kokku segatud portselanmassidest erineva Si:Al suhte ja suurema sulandajate hulga poolest. Näiteks üks Dzingdezhenis kasutatud portselanmassi analüüsidest (N.Wood. lk 58)
ja üks HAMKis koostatud portselanmass sarnasele kuumusele:
Võrdluseks ka põhjapõdra kondituhal põhineva kondiportselani koostis:
http://airihortling.fi/Bone%20China.pdf
Portselani dekoreerimisviise on mitmeid.
Võib kasutada reljeefset modelleeritud või sisse kraabitud dekoori ja katta ta pärast pool- või täiesti läbipaistva glasuuriga (nagu on seladonglasuurid).
Võib eseme lausa ažuurseks kraapida ja katta seejärel nii viskoosse glasuuriga, et peale põletust jäävad augud läbipaistva glasuuriga kaetuks.
Võib kasutada paljusid värvilisi glasuure, mille toonid portselanil eriti särama löövad. Tuntuimad glasuurid, mis sobivad just kõvaportselanile on reduktsioonpõletust nõudvad seladonid ja vasepunased ning enamasti hapnikurikkalt põletatavad suurekristallilised tsinkglasuurid.
Esemete kaunistamiseks võib kasutada nii glasuurialust, glasuurisisest kui glasuuripealset maali. Tänapäeval kasutatakse kõigi nende maalitehnikate värvainetena peamiselt pigmente, mida olenevalt maali põletustemperatuurist segatakse vastava friti või glasuuriga. Kuid on võimalik maalida ka puhtaid oksiide kasutades.
Samuti võib portselani maalida metallisoolade lahustega.
Võib kasutada reljeefset modelleeritud või sisse kraabitud dekoori ja katta ta pärast pool- või täiesti läbipaistva glasuuriga (nagu on seladonglasuurid).
Võib eseme lausa ažuurseks kraapida ja katta seejärel nii viskoosse glasuuriga, et peale põletust jäävad augud läbipaistva glasuuriga kaetuks.
Võib kasutada paljusid värvilisi glasuure, mille toonid portselanil eriti särama löövad. Tuntuimad glasuurid, mis sobivad just kõvaportselanile on reduktsioonpõletust nõudvad seladonid ja vasepunased ning enamasti hapnikurikkalt põletatavad suurekristallilised tsinkglasuurid.
Esemete kaunistamiseks võib kasutada nii glasuurialust, glasuurisisest kui glasuuripealset maali. Tänapäeval kasutatakse kõigi nende maalitehnikate värvainetena peamiselt pigmente, mida olenevalt maali põletustemperatuurist segatakse vastava friti või glasuuriga. Kuid on võimalik maalida ka puhtaid oksiide kasutades.
Samuti võib portselani maalida metallisoolade lahustega.